SEEDERMÄNNI PÄHKLI SEEMNED / PIINIA SEEMNED

Seedermänni pähklid on pisikesed, kuid väga õlirikkad. Seedermännipähkliõli koosneb peamiselt küllastumata rasvhapetest,eriti 9-oktadetseenhappest (16–23%) ning  9,12-oktadekadieenhappest  ja 9,12,15-oktadekatrieenhappest (kokku 70–78,5%). Küllastunud rasvhappeid on 6–7%. Rasvhapetele lisaks on seal ka 1,3–1,7% fosfolipiide.

Need sisaldavad ka rohkesti B-rühma vitamiine ja D-vitamiini, samuti antioksüdante. Vett on seemnetes toorelt 36%, õhkkuivanuna 9,3%. Süsivesikute sisaldus sõltub sellest, kui küps on seeme ja kui palju aega on seemne valmimisest möödunud. Seedripähklite energiaväärtus on 6,27 kcal/g.

Seemnete rasvasisaldus on keskmiselt 52,8–68,1%. See sõltub kasvutingimustest. Mida enam põhja pool seedermänd kasvab, seda rohkem sisaldavad tema seemned rasvu. Seevastu põud halvendab tunduvalt nii seemnete kvaliteeti kui rasvasisaldust. Seni täheldatud absoluutne rasvasisalduse maksimum on olnud 68,8% ja miinimum 46,2%.

Seedermännipähklid kuuluvad loomulike toiduainete hulka. Sellepärast puuduvad vastunäidustused nende tarvitamiseks nii toidu kui ravi eesmärkidel. Eriti kasulik on nende söömine immuunsuspuudulikkuse, allergia, ateroskleroosi ja seedeelundkonna haiguste korral.

Seedripähklite söömine võib rikkuda maitsmismeele, sest peale pähklite söömist võib tekkida suhu kibe või metallimaitse. Maitsmismeel taastub mõne päeva kuni nädala jooksul. Selline olukord tekib üksnes Hiinas kasvanud seedermännipähklite söömise kohta.